Eru lahe äärsete külade põllud ei ole eriti viljakandvad. Väikesed rannatalud ei võimaldanud suurtel peredel märkimisväärset äraelamist. Kalapüügiga saadi küll hea leivakõrvane, kuid rahalised sissetulekud olid kasinad. Nii hakatigi tundma huvi purjelaevanduse vastu, sest meri oli enamasti talutare ukse all. Muretseti väiksemaid purjepaate, millega merd sõites hakkas kasvama jõukus ja kultuur.
Seoses ehitustegevusega linnades ja küttevajadusega suurenes väikelaevade veokoormus ning ka sellest saadav tulu. Veeti linnade
ehitamiseks ja teede sillutamiseks ranna lähedalt mere põhjast võetud raudkive. Samuti veeti ka küttepuid ja kartuleid.
Eru lahe purjekatest oli Kasispea küla Lepa talu oma „Nansen“. Lepa talu meremehed Peeter ja Anton Saalmann olid tuntud meremehed. P.Saalmann sai tsaarivalitsuselt kauaagse ja avariideta meresõidu eest laevajuhi diplomi eksternina.
Kahekümnest meresõiduga leivateenijaist olid tuntud veel Kadapiku talust kapten Ernst Veidenberg ja Leeotsa talust Gustav Eslon. Gustav Esloni eestvedamisel loodi 1879.aastal Eesti kaubalaevaselts „Linda“, mis oli ühtlasi esimene eestlaste suurem aktsiaselts.
Junkru talust pärit Toomas Eintrei oli üks Käsmu Merekooli asutajaid.