Kasispea küla on mainitud esmakordselt 1586.aastal Kolga mõisa arveraamatus, mille järgi elas seal 4 peret. See on Kuusalu valla üks vanematest rannaküladest tänu oma headele kalapüügi võimalustele. Kuigi maa on Kasispea piirkonnas liivane ja kruusane, olid põllumaad seal alati haritud.

Ka 1716.aastal on märgitud 4 talu, mille nimed Peebu, Tamme ja Junkru on seniajani säilinud, kusjuures Junkru talu oli juba 350 aastat tagasi olemas. Kuna talud olid suured, siis loeti Kasispead mõisaraamatuis maakülana. 1732.aastal lisandub peremeeste hulka Jahni Thomas, kes on Jaanitooma talu rajaja ja mille maadel asub praegu Jaani-Tooma kivi. Kivist umbes 200 m lõuna poole olev 19.sajandist pärit Jaani-Tooma ait on võetud taluarhitektuuri mälestisena kaitse alla.

1732.aastast on kirjas ka Hinrich Karro, kes oli vana ratsasõdur ja heinamaavaht ning kelle järgi on ilmselt nime saanud Karu talu. Võib oletada, et Karu talu järgi on nime saanud küla osa Karuots.

Rahvas jagab Kasispea küla osadeks: Karuots, Peebuots ja Pügalaots, kusjuures Peebuots on oma nime saanud nähtavasti Peebu talu nime järgi. Peebuots on küla põhjaosa ja Karuots lõunaosa. Metsapered, mis asuvad mereäärsest külast kaugemal moodustavad Pügalaotsa, mille nimetuseks
on olnud ka Pügala ja Pügalaküla.

Majapidamiste arv suurenes 19.sajandi lõpuks 40ni, sest lisandus vabadikukohti. 1930.aastail oli Kasispeal 56 majapidamist. 1940.aastal elas külas 220 elanikku, kuid see vähenes Teise maailmasõja ajal üle mere põgenemise tõttu ja pärast 1949.aasta märtsiküüditamist.